1994
lein
1994. a. hukkus “Estonia” parvlaeval teel Tallinnast Stockholmi 852 inimest..— Kuid kui palju on neid, kes jäid
leinama oma lähedasi, seda ei suuda me hoomata.
Igal aastal, igas riigis, kust hukkunud pärit olid, tuuakse 28. septembril memoriaalide jalamile lilli, süüdatakse küünlad. Kuigi sellest on möödas juba 26 aastat, on hinges külm. Teadmatus, mis tegelikult juhtus, ei anna rahu.
loodan südamest, et mingil määral aitab omaste kaotusevalu leevendada kunst
Igal “Estonia” laevahuku aastapäeval, vaadates leinajate silmi tuleb tahtmine kutsuda nad Kunstihoonesse sooja. Tuua tagasi Päikene hukkunute lähedaste südameisse.
Aili Vint PÄIKESELOOJANG 1969 Guaššmaal 76 X 68 cm Kumu Kunstimuuseum
Kui olime lapsed, hüüdsime alati lahkuvale Päikesele järele: “TULE HOMME JÄLLE!” — Kui Päikene sätib end lahkuma, vabandav Eurydice'i naeratus huulil, tahaks ta justkui lohutuseks meile öelda, et ma tulen homme jälle… Me jääme teda ootama, kuid ta ei tule alati…
Päikene õpetas meid ootama ja olema kannatlikud. Õpetas andestama.
…ma palusin andeks
(Aili Vindi MERERAAMATUST)
Mul ei lähe meelest meri pärast parvlaeva Estonia hukku Läänemerel 1994. aastal, teel Tallinnast Stockholmi.
Olime suvekodus, elektrit ei olnud, me ei teadnud õnnetusest midagi. Kui järgmisel päeval mere tormituju vaatama läksime, ei saanud ma aru, mis on merega juhtunud. Meri oli kui meeletu, üleni segamini ja sassis. Justkui otsiks midagi, mida ei leia ja on seetõttu ahastuses. Oigas ja ohkas kordamööda. Ta oli surmani väsinud, kuid ei suutnud kuidagi vaibuda.
Alles enne loojangut tuli suur tume pilvemüür ja tõmbas merele raske pilvepeegelduse nagu teki peale, ning meri rahunes. Õhtul, naabertallu piima tooma minnes, saime teada, et meri piinles andekspalumise vaevas. Ta oli võtnud endasse korraga liiga palju elusid.
Aili Vint MERI TUMEDA TAEVA ALL Õli lõuendil 92 x 115 cm Kumu Kunstimuuseum
Mul oli valus, kui aasta hiljem, bussiga Pirita teel sõites, kuulsin äkki ühte vana naist omaette vaikselt ohkamas:“Ma vihkan seda merd”, ja nägin, kuidas ta merele selja keeras. Aga meri oli sel päeval nii hele ja rahulik. Kaunis ja tasane. Malbe. Läksin bussist välja ja palusin merelt andeks.
Aili Vint HELE MERI Õli lõuendil, 92 x 115 cm KUMU Kunstimuuseum