Aili Vint

Ilmus Aili Vindi uus Mereraamat!

14. juulil esitles Aili Vint Tallinna Laululava Sammassaalis oma ”Mereraamatut”.

„ Mereraamatus“ jutustab Aili Vint lapsepõlve mälestuskildude kaudu oma teekonnast meremaalijaks kujunemisel. Autori poolt raamatusse valitud looming õpetab meid merd vaatama ja nägema.
Raamatus heidetakse pilk ka kunstnikutöö köögipoolele – juttu tuleb sellest, kuidas valmivad meremaalid ning autor jutustab oma kuulsamate maalide sünnilood.
Raamat sisaldab värvireproduktsioone autori loomingust, tekst on paralleelselt nii eesti kui inglise keeles.

Palun andeks   (katkend  Aili Vindi mereraamatust)

Mul ei lähe meelest meri päev pärast Estonia hukku. Olime suvekodus, elektrit ei olnud, me ei teadnud midagi.

Kui mere äärde tormi vaatama läksime, ei saanud ma aru, mis on merega juhtunud. Meri oli kui meeletuks läinud, üleni segamini ja sassis. Justkui otsiks midagi, mida ei leia ja on seetõttu ahastuses. Oigas ja ohkas kordamööda.

Mu meri paistis mulle seninägematult sogast värvi ning liiga teravate, hooletult lõhutud vormidega. Ta oli surmani väsinud, kuid ei suutnud kuidagi vaibuda.

Alles enne loojangut tuli suur tume pilvemüür ja tõmbas merele raske pilvepeegelduse  nagu teki peale, siis ta rahunes veidi.  Õhtul naabertallu piima tooma minnes, saime teada, et meri piinles andekspalumise vaevas. Ta oli võtnud endasse korraga liiga palju elusid.

Mul oli  jälle valus, kui aasta hiljem bussiga Pirita teel sõites kuulsin äkki üht vana naist omaette vaikselt ohkamas: „Ma vihkan seda merd“, ja ma nägin, kuidas ta merele selja keeras. Aga meri oli sel päeval nii rahulik ja malbe. Kaunis ja õrn.  Ma läksin bussist maha ja palusin mere käest andeks.

         Hele meri 1975
         õli lõuendil 92 x 115
         Tallinn, Kunstimuuseum Kumu

Mis vahe on Mõtlejatüübi ja Kunstnikutüübi tööharjumustel?

Teadus ja Kunst põgenevad pidevalt teineteise eest sinna, kus nad üksteise eest leiavad.
Goethe

Nii Mõtlejatüüp kui Kunstnikutüüp teavad seda loomise paratamatust, et kui parasjagu loomise tuju ei ole, tuleb ta kasvõi kunstlikult luua.

Võrdleme mõlemaid loojatüüpe. Mõtleja töö nõuab loomingulist pingutamist ja jäägitut pühendumist; pidevat tähelepanu ja keskendumisvõimet, mõtte ja tunde koostööd.

Kunstliku tegutsemine nõuab samuti (iga hetk) kindla käega juhtimist, kiiret valimist ja otsustamist. Kogu oma vaimujõu ja kujutlusvõime mobiliseerimist. Oma intuitsiooni usaldamist. Kui mõlemad hakkavad mõistma teise voorusi, käivad areng ja edasijõudmine kahel jalal ja märksa kiiremini.

Muide, ka meie hinges peavad suhtlema koos nii loomisõhinast tulvil lapsemeelne Kunstnikutüüp kui ka tark ja tõsimeelne Mõtlejatüüp. Kuid mõlemad kaklevad alailma, (nagu naabrid kommunaalkorteris) sest üks neist on endale meie elus haaranud ülemvõimu ja laamendab oma tegemistega nii, et ei raatsi teisele anda ei ruumi, ei (jõude)aega; ei kübetki elurõõmu.

Seal, kus mõtted sattuvad konflikti tunnetega, saab sasipundart lahti harutada valutult ainult siiraste tunnete abiga ja nii, et vastandid lepitavad ennast ise. Vaja on ainult leida selleks vajalik hetk hingerahu.

Kunstnikutüüp Aili Vint

Ettevaatust, Liider, Sinust hoolitakse!

Spetsiaalsed uued koolituspaketid firmajuhtidele. Loe edasi loomiskunsti koolituste leheküljelt!