Mis vahe on Mõtlejatüübi ja Kunstnikutüübi tööharjumustel?

Teadus ja Kunst põgenevad pidevalt teineteise eest sinna, kus nad üksteise eest leiavad.
Goethe

Nii Mõtlejatüüp kui Kunstnikutüüp teavad seda loomise paratamatust, et kui parasjagu loomise tuju ei ole, tuleb ta kasvõi kunstlikult luua.

Võrdleme mõlemaid loojatüüpe. Mõtleja töö nõuab loomingulist pingutamist ja jäägitut pühendumist; pidevat tähelepanu ja keskendumisvõimet, mõtte ja tunde koostööd.

Kunstliku tegutsemine nõuab samuti (iga hetk) kindla käega juhtimist, kiiret valimist ja otsustamist. Kogu oma vaimujõu ja kujutlusvõime mobiliseerimist. Oma intuitsiooni usaldamist. Kui mõlemad hakkavad mõistma teise voorusi, käivad areng ja edasijõudmine kahel jalal ja märksa kiiremini.

Muide, ka meie hinges peavad suhtlema koos nii loomisõhinast tulvil lapsemeelne Kunstnikutüüp kui ka tark ja tõsimeelne Mõtlejatüüp. Kuid mõlemad kaklevad alailma, (nagu naabrid kommunaalkorteris) sest üks neist on endale meie elus haaranud ülemvõimu ja laamendab oma tegemistega nii, et ei raatsi teisele anda ei ruumi, ei (jõude)aega; ei kübetki elurõõmu.

Seal, kus mõtted sattuvad konflikti tunnetega, saab sasipundart lahti harutada valutult ainult siiraste tunnete abiga ja nii, et vastandid lepitavad ennast ise. Vaja on ainult leida selleks vajalik hetk hingerahu.

Kunstnikutüüp Aili Vint

Comments are closed.