Loovus kui püsivalt truu kapital

Me kõik oleme telefoniga rääkides, hakanud spontaanselt sodima, kui aga paber ja pliiats käepärast. Miks? Loogiliselt mõtleval ajuosal on liiga palju koormust, sodides tuleb appi aju tundev osa, mis aktiviseerib inspiratsiooni ja loovust.
Toodud näide viitab sellele, et on vaja tunnetada ka meelemõistusega – emotsionaalselt mõelda, mida ja kuidas teha. Määravaks pole mitte kogutud infohulk vaid nende kasutamine loovalt. Tippärimehed ja -poliitikud on kogenud ja teavad hästi, et inimese edukus sõltub pigem nutikusest käituda kui nupukusest mõelda. Igapäevaelus tuleb meil kokku puutuda erinevate inimeste, väärtuste ja olukordadega. See, mis teoreetiliselt on hästi läbi mõeldud, variseb vahel väikese ettearvamatu takistuse tõttu kokku. Just sellistes olukordades tuleks loominguliselt tegutseda, vabastada end varem ettevalmistatud stampidest, läheneda probleemile paindlikult ahuliselt.

Iga vaimne tegevus on kunst 

Seda ütles saksa kunstnik Joseph Beuys, mõeldes kunsti all loomingut. Tema ideaaliks oli loovus igas eluvaldkonnas. Ta unistas kõrgkoolist, kus õppejõududeks on ka kunstnikud, kes aitaksid tulevastele ärimeestele, poliitikutele, tippjuhtidele ja õpetajatele avada loovuse tasandid. Beuys armastas toonitada, et raha on iseenesest nagu impotent, isegi väga suur summa ei tee ilma loovuseta mitte midagi.

        falcki koolitus Kolleegid