Aili Vindi autoriraamatud

AILI VINT     “MERERAAMAT”     2011     kirjastus Tulikiri

Mereraamatut saate lehitseda ja osta SIIT!

 

 

Palun andeks    (katkend  Mereraamatust)

“Mul ei lähe meelest meri päev pärast  parvlaeva Estonia hukku. Olime suvekodus, elektrit ei olnud, me ei teadnud midagi.

Kui mere äärde tormi vaatama läksime, ei saanud ma aru, mis on merega juhtunud. Meri oli kui meeletuks läinud, üleni segamini ja sassis. Justkui otsiks midagi, mida ei leia ja on seetõttu ahastuses. Oigas ja ohkas kordamööda. Mu meri paistis mulle seninägematult sogast värvi ning liiga teravate, hooletult lõhutud vormidega. Ta oli surmani väsinud, kuid ei suutnud kuidagi vaibuda. Alles enne loojangut tuli suur tume pilvemüür ja tõmbas merele raske pilvepeegelduse nagu teki peale, siis ta rahunes veidi.

Õhtul naabertallu piima tooma minnes, saime teada, et meri piinles andekspalumise vaevas. Ta oli võtnud endasse korraga liiga palju elusid.

Mul oli jälle valus, kui aasta hiljem bussiga Pirita teel sõites kuulsin äkki, kuidas üks  eakas  naine omaette vaikselt ohkas: „Ma vihkan seda merd“, ja ma nägin, kuidas ta merele selja keeras. Aga meri oli sel päeval nii rahulik ja malbe. Kaunis ja õrn.  Ma läksin bussist maha ja palusin mere käest andeks.”

 Aili Vint

 

Hele Meri / Pale Sea 1975 Oil on canvas 92 x 115 Kumu Art Museum

 

 

 Evi Vahtra says: I only hope that the translation can give those of you who do not speak or read Estonian a tiny bit of the emotion I felt when I read Aili Vint’s beautiful piece of remembrance.

For those of you who do not know, the sinking of the MS Estonia on September 28th 1994 claimed 852 lives and was one of the worst maritime disasters of the 20th century.   http://en.wikipedia.org/wiki/MS_Estonia

 

I ask forgiveness          by Aili Vint

I will never forget the sea the day after the sinking of the “Estonia”.  We were at our summer home, electricity was not available, we did not know anything.

When we went to the sea to see the storm, I could not understand what had happened to the sea. The sea was frenzied, desperately lost and confused.  It was as if it was seeking something that can not be found, and thus anguished. It alternately moaned and sighed.  My sea seemed to me to be a never- seen muddy colour, with too sharp and carelessly drawn lines. It was deathly tired, but would not abate.  It was not until just before sunset, when an enormous dark wall of clouds came and cast a heavy shadow over the sea like a blanket, that it calmed a bit.

In the evening, at a neighboring dairy farm where we went to get milk that we heard that the sea was writhing in the throes of asking forgiveness. It had taken into itself too many lives at once.

I was pained again a year later, riding to Pirita on the bus, when all of a sudden I heard an old woman sigh to herself, “I hate this sea.”  And I saw how she turned her back to the sea.  But on this day the sea was so calm and placid.  Beautiful and delicate.   I went off the bus and asked forgiveness from the sea.


AILI VINT   “NAGU PÄIKENE TAEVAS”   2000     kirjastus Ilo

Raamatu saate osta SIIT!

Aili Vint Nagu paikene taevas

Maalimisest on kirjutatud pakse raamatuid. Mina otsustasin teha vastupidi –rohkem näidata ja vähem seletada. See raamat on päikesest ja tema värvidest, mis kui imekombel muudavad loodust ja vorme selles. Päikesevärvid mõjutavad ka meie tundeid, kujundlikku mõtlemist ja kujutlusvõimet. Kõik, mida me näeme, on valgus. Valguse allikas on päikene. Kuhu päike ei ulata, sinna tekib vari. Nii ongi meile nähtav maailm kaetud kord valguse, kord varjuga.

Aili Vindi raamat Nagu päikene taevas

Aili-Vint-2päikest